Lwola lumwe, vathu vatwaminenga mukuwahilila muthanga yavo.
Iam estis feliĉa familio.
Kavazungilengako. Vakafwile visemi javo hembo nakumande.
Ili neniam interbatalis. Ili helpis siajn gepatrojn hejme kaj kampe.
Oloze kavavetavijile kuya kwakamwihi nakakahyako.
Sed ili ne rajtis proksimiĝi al fajro.
Shikaho vazachilenga milimo yavo naufuko kaha. Mwomwo vapwile vakutungisa nandunda.
Ili ĉiam devis nokte fari sian laboron. Ĉar ili estis faritaj el vakso.
Oloze mwana umwe hakachi kavaze vamalunga asakile kuya mumusana.
Sed unu el la knaboj sopiris eliri en la sunlumon.
Likumbi limwe kusaka chenyi echi chahyanyine. Vayayenyi vamulwezele kanda mwaya mumusanako.
Iun tagon la sopiro estis tro forta. Liaj fratoj avertis lin…
Oloze echi chapwile kulishina! Ayengunukile muze mumusana uzuma.
Sed jam estis tro malfrue! Li fluidiĝis pro la varmega suno.
Vaze vana vandunda vapihilile chikuma hakumona ndumbwavo mwayengunuka.
La vaksinfanoj tiel malĝojis vidi sian fraton forfandiĝi.
Oloze vashinganyekele mwakulinga. Vambachile ize ndunda nakuumba kajila.
Sed ili faris planon. Ili formis la fandiĝintan vakson kaj kreis birdon.
Vatwalile kajila kandumbwavo helu lyaphili.
Ili transportis sian birdo-fraton supren al alta monto.
Omu likumbi lyazundukile, atukile nakuya nakwimba muze mumusana wachimene.
Kaj kiam la suno leviĝis, li forflugis kantante en la matenlumo.