Elŝuti PDF-on
Reiri al la rakontolisto

Magozwe Magozwe

Verkita de Lesley Koyi

Ilustrita de Wiehan de Jager

Tradukita de Kaloza Masho

Lingvo luvalea

Nivelo 5-a nivelo

Laŭtlegi la tutan rakonton Sonregistraĵo por tiu ĉi rakonto ankoraŭ mankas.


Mumbaka ya Nairobi, kwakusuku nachyoyelo chamwenemwene chakwimbo, mwatwaminenga vanyike vamalunga vakuhona kwakutwama. Vyosena vyavawanyine halikumbi hilikumbi vyovyo. Likumbi limwe nachimene, vanyike vamwe vamalunga vapwile nakulongejeka visalo vyavo kufuma hakusavala mujisenge jakututa. Kuchinyisa chishika, vamunyikilenga kakahya kuzachisa mapepa. Hakachi kavana vamalunga ava hapwile Magozwe. Ikhiye apwileho Kanyike kuhambakana.

En la okupata urbo Najrobo, malproksime de zorgema vivo hejme, loĝis grupo de senhejmaj knaboj. Ili bonvenigis ĉiun tagon kiel ajn ĝi venis. Unu mateno, la knaboj pakis siajn matojn post dormado sur malvarmaj trotuaroj. Por forpeli la malvarmon ili ekbruligis fajron per rubo. Inter la grupo de knaboj estis Magozwe. Li estis la plej juna.


Magozwe apwile namyaka yakusemuka itanu halwola afwile Ise. Ayile nakutwama nanathwenyi. Ou lunga kazakaminyine uze mwanako. Kahanyine Magozwe vyakulya vyakutamoko. Amuzachishilenga milimo yayivulu kaha yayikalu nawa.

Kiam la gepatroj de Magozwe mortis, li havis nur kvin jarojn. Li iris loĝi kun sia onklo. Ĉi tiu viro ne zorgis pri la infano. Li ne donis al Magozwe sufiĉe da manĝaĵo. Li igis la knabon multe labori.


Nge Magozwe mwayayavala chipwe kuhulisa, kaha nathwenyi hikumuveta. Omu Magozwe ahulishile nge mwahasa kuya kushikola, nathwenyi amuvetele nakuhanjika ngwenyi, “Wapwa wakuhulama nevi naulinangula vyauchi.” Omu mwahichile myaka itatu yakumuyanjisa Magozwe achinyine kufuma kuli uze nathwenyi. Aputukile kutwama mumikwakwa.

Se Magozwe plendis aŭ demandis, lia onklo batis lin. Kiam Magozwe petis, ĉu li povas iri al lernejo, lia onklo batis lin kaj diris: “Vi estas tro stulta por lerni ion ajn.” Post tri jaroj de ĉi tiu traktado Magozwe forkuris de sia onklo. Li ekloĝis surstrate.


Twamiso yamumikwakwa yapwile yayikalu kaha vanyike vapinjilenga kumbi nge hikumbi kutonda vyakulya. Lwola lumwe vavakashilenga, lwola lukwavo vavavetelenga. Nge navaviza, kakwapwilenga wakuvakafwako. Ava vanyike vapendaminenga hatumbongo vawanyinenga mukulomba-lomba, nakulanjisa vindundu navikwavo. Chiyoyelo chakaluhwilileko hakuzunga jindombo namauka avakwavo valimwene kupwa venya mutamba wambaka vapwilemo.

Strata vivo estis malfacila kaj la plej multo de la knaboj luktis ĉiutage nur por akiri manĝon. Foje ili estis arestitaj, foje batitaj. Kiam ili estis malsanaj, estis neniu por helpi. La grupo dependis de la malmulta mono, kiun ili akiris de almozpetado, kaj de vendado de plastoj kaj aliaj reciklado. La vivo estis eĉ pli malfacila pro bataloj kun rivalaj grupoj, kiuj volis regi partojn de la urbo.


Likumbi limwe shimbu Magozwe apwile nakutala muvingungulu, awanyine mukanda wamijimbu wamyaka kaha nawa wamajilo. Autotomwene majilo nakuuhaka munjeke yenyi. Likumbi nge hilikumbi kufuma haze ambachilenga uze mukanda nakutala mivwimbimbi. Kathachikijile mwakutangila aze mazu apwilemoko.

Iun tagon, dum Magozwe trarigardis la rubujojn, li trovis malnovan ĉifonan rakontolibron. Li purigis la malpuraĵon de ĝi kaj metis ĝin en sian sakon. Ĉiutage poste li elprenis la libron kaj rigardis la bildojn. Li ne sciis kiel legi la vortojn.


Mivwimbimbi yambulwile mwanalunga akolele nakupwa mukakutukisa jindeke. Magozwe alotelenga kupwa nyamutekenya wandeke. Lwola lukwavo, alishinganyekelenga kupwa uze mwanalunga muze mumujimbu.

La bildoj rakontis la historion de knabo, kiu fariĝis piloto. Magozwe revus esti piloto. Foje, li imagis, ke li estas la knabo en la rakonto.


Kwapwile chishika kaha Magozwe emanyine mumukwakwa nakulomba-lomba. Kwapwile Lunga ejile kuli ikhiye. Uze lunga ahanjikile ngwenyi, “Yoya! Lijina lyami yami Thomas. Ngwazachila kwakamwihi nakuno, kungalila unahase kuwana vyakulya.” Enyikile kuzuvo yaulombo wausungwa namusongwa ulauluka. Amulwezele ngwenyi, “Ngunafwelela ngwami unahase kuya kuze nakuwana vyakulya?” Magozwe atalile hali uze lunga nahaze hapwile ize zuvo kaha ahanjikile ngwenyi, “Phamo,” nakufumaho.

Malvarmis kaj Magozwe staris sur la vojo almozpetante. Viro iris al li. “Saluton, mi estas Tomaso. Mi laboras proksime ĉi tie, en loko, kie vi povas havi ion por manĝi,” diris la viro. Li indikis flavan domon kun blua tegmento. “Mi esperas, ke vi iros tien por iom manĝi?” li demandis. Magozwe rigardis la viron, kaj poste la domon. “Eble,” li diris, kaj foriris.


Hatukweji vavavulu vakavileho, vaze vanyike vejililile kumona Thomas kuze vapwile. Azangilenga kuhanjika navathu, chikumanyi vathu vayoyelenga mumikwakwa. Thomas evwililenga kumijimbu yachiyoyelo chavathu. Apwilenga wakulihana chikuma kaha wakuunda, kapwilenga wamanyako chipwe kasautu. Vanyike vamwe vaputukile kuya nakumbata vyakulya kuze kuzuvo nalwola lwamusana.

Dum la sekvaj monatoj, la senhejmaj knaboj kutimis vidi Tomason. Li ŝatis paroli kun homoj, precipe homoj surstrate. Tomaso aŭskultis la rakontojn pri la vivoj de homoj. Li estis serioza kaj pacienca, neniam malĝentila aŭ senrespekta. Iuj el la knaboj komencis iri al la flava kaj blua domo por manĝi tagmeze.


Magozwe atwamine halukoto nakutala mumukanda wenyi wamivwimbimbi omu Thomas ejile nakutwama kwakamwihi nayikhiye. Amuhulishile ngwenyi, “Mujimbu uli haka?” Magozwe akumbulwile ngwenyi, “Uli nakuhanjika hali mwanalunga napu mutekenya wajindeke.” Thomas Ahulishile ngwenyi, “Lijina lyenyi hiya?” Magozwe ahanjikile mukuunda ngwenyi, “Kangwathachikijileko, kangwahasa kutangako?”

Magozwe sidis sur la trotuaro rigardante sian bildlibron, kiam Tomaso sidiĝis apud li. “Pri kio temas la rakonto?” demandis Tomaso. “Temas pri knabo, kiu fariĝas piloto,” respondis Magozwe. “Kiel nomiĝas la knabo?” demandis Tomaso. “Mi ne scias, mi ne scias legi,” diris Magozwe mallaŭte.


Omu valiwanyine, Magozwe aputukile kulweza Thomas mujimbu wenyi. Wapwilenga mujimbu wanathwenyi nomu achinyine. Thomas kahanjikile vyavivuluko kaha kalwezele Magozwe vyakulingako, oloze evwililenga kanawa. Lwola lumwe vahanjikilenga shimbu vapwilenga nakulya kuze kuzuvo yaulombo ulauluka.

Kiam ili renkontiĝis, Magozwe komencis rakonti sian propran historion al Tomaso. Ĝi estis la rakonto de lia onklo kaj kial li forkuris. Tomaso ne multe parolis, kaj li ne diris al Magozwe kion fari, sed li ĉiam aŭskultis atente. Foje ili parolis dum ili manĝis ĉe la domo kun la blua tegmento.


Hamyaka likumi yakusemuka ya Magozwe, Thomas amuhanyine mukanda wauhya wamijimbu. Wapwilenga mujimbu wamwanalunga wamwimbo akolele nakupwa mukakwasa ngunja wakwivwakana. Thomas atangilile Magozwe uze mujimbu maphapa kakavulu kuheta nahalikumbi ambile ngwenyi, “Ngunashinganyeka hilwola watela kuya kushikola nakulilongesa kutanga. Unashinganyeka ngwove ika?” Thomas alumbunwine ngwenyi ejivile ngalila kuze vanyike vanahase kutwama, nakuya kushikola.

Proksime al la deka naskiĝtago de Magozwe, Tomaso donis al li novan rakontolibron. Ĝi estis rakonto pri vilaĝa knabo, kiu kreskis esti fama futbalisto. Tomaso legis tiun rakonton al Magozwe multfoje, ĝis unu tago li diris, “Mi pensas, ke venis la tempo, por vi iri al lernejo kaj lerni kiel legi. Kion vi pensas?” Tomaso klarigis, ke li scias pri loko, kie infanoj povas loĝi kaj iri al lernejo.


Magozwe ashinganyekeleho hali eyi ngalila yayihya, navyakuya kushikola. Ngachili nge nathwenyi ahanjikile mwamuchano hakwamba ngwenyi wakuhulama shikaho mwahona kulinangula chuma numba chimwe? Nyi nge vamuvetele oku kungalila yayihya? Evwile woma. Ashinganyekele, “Phamo chamwaza kutwamanga nakuyoyela mumikwakwa.”

Magozwe pensis pri ĉi tiu nova loko, kaj pri irado al lernejo. Kaj kio se lia onklo pravus kaj li estus tro stulta por lerni ion ajn? Kio se ili batus lin ĉe ĉi tiu nova loko? Li timis. “Eble estas pli bone resti loĝanta sur la strato,” li pensis.


Alwezele Thomas woma wenyi. Mukuhita chamakumbi Thomas afwelelesele uze mwanalunga ngwenyi chiyoyelo nachipwa kanawa kuhambakana kuze kungalila yayihya.

Li dividis siajn timojn kun Tomaso. Post iom da tempo la viro trankviligis la knabon, ke la vivo povus esti pli bona ĉe la nova loko.


Shikaho Magozwe alukilile muzuvo yamusongwa waulombo wamafwo amatamba. Vasavalilenga muze muzuvo navakwavo vanyike vavali. Vosena hamwe vapwilenga nakutwama muze muzuvo vanyike likumi. Vekha vapwile nakutwamamo shina isephwevo Cissy na lunga lyenyi, tuwa vatatu, kangatwe nakashinakaji kaphembe.

Kaj tiel Magozwe translokiĝis en ĉambron en domo kun verda tegmento. Li dividis la ĉambron kun du aliaj knaboj. Entute estis dek infanoj loĝantaj en tiu domo. Kune kun onklino Cissy kaj ŝia edzo, tri hundoj, kato, kaj maljuna kapro.


Magozwe aputukile shikola kaha yapwile yayikalu. Apwilenga navyavivulu vyakulinangula. Lwola lumwe atondele kwecha. Oloze ashinganyekele uze nyamutekenya wajindeke nauze mukakwasa ngunja muze mumikanda yamijimbu. Nge mwavakhiko, ngocho kecheleko.

Magozwe komencis lernejon kaj ĝi estis malfacila. Li havis multon por lerni post malfrua komenco. Foje li volis rezigni. Sed li pensis pri la piloto kaj la futbalisto en la rakontolibroj. Kiel ili, li ne rezignis.


Magozwe atwamine musenge muweluka kuze kuzuvo yakasongwa kamafwo-amatamba, nakutanga mukanda wamijimbu kufuma kushikola. Thomas ejile nakutwama kwakulihata nayikhiye. Thomas amuhulishile ngwenyi, “Mujimbu uli haka?” Magozwe akumbulwile ngwenyi, “Uli hali mwanalunga napu mulongeshi.” Thomas ahulishile ngwenyi, “Lijina lyou mwanalunga ikhiye hiya?” Magozwe ahanjikile nakumwemweta ngwenyi, “Lijina lyenyi ikhiye Magozwe.”

Magozwe sidis en la korto ĉe la domo kun la verda tegmento, legante rakontolibron de la lernejo. Tomaso venis kaj sidis apud li. “Pri kio temas la rakonto?” demandis Tomaso. “Temas pri knabo, kiu fariĝas instruisto,” respondis Magozwe. “Kiel nomiĝas la knabo?” demandis Tomaso. “Li nomiĝas Magozwe,” diris Magozwe ridetante.


Verkita de: Lesley Koyi
Ilustrita de: Wiehan de Jager
Tradukita de: Kaloza Masho
Lingvo: luvalea
Nivelo: 5-a nivelo
Fonto: Magozwe el la Afrika Rakontolibro
Krea Komunaĵo Permesilo
Ĉi tiu verko estas disponebla laŭ la permesilo Krea Komunaĵo Atribuite 4.0 Tutmonda.
Legi pliajn rakontojn de la 5-a nivelo:
Opcioj
Reiri al la rakontolisto Elŝuti PDF-on