Zazi leliñwi, Shakame neizamaya kwa munanga wa nuka.
Iun tagon Kuniklo marŝis laŭ la riverbordo.
Kubu niyona neiliteni, mi neiya kwa kuzamaya-zamaya ni kuyo fula bucwani bobunde bobutala.
Hipo ankaŭ estis tie, kie li promenis kaj manĝis iom da bongusta verda herbo.
Kubu neisikabona kuli Shakame neiliteñi mi aihata fa lihutu kakusaziba. Shakame yakala kuomanya Kubu, “Wena Kubu! Hauboni kuli unihatile fa lihutu, nji?”
Hipo ne vidis ke Kuniklo estis tie kaj ŝi senintence paŝis sur la piedo de Kuniklo. Kuniklo ekkriis al Hipo, “Vi, Hipaĉo! Ĉu vi ne vidis ke vi paŝas sur mia piedo?”
Kubu yakupa swalelo ku Shakame. “Uniswalele. Nenisikakubona! Nakupa, uniswalele luli.” Kono Shakame nasalati kuteeleza zeo mi azwelapili kuhuweleza ni kuomanisa Kubu, “Uezize kamabomu! Zazi leliñwi ukabona! Ukalifa!”
Hipo pardonpetis al Kuniklo, “Mi tre bedaŭras. Mi ne vidis vin. Mi petas vian pardonon!” Sed Kuniklo ne volis aŭskulti kaj li kriis al Hipo, “Vi faris tion intence! Iutage vi vidos! Vi pagos!”
Shakame yayobata mulilo ni kuubulela kuli, “Zamaya, uyocisa Kubu aikazwa mwa mezi kuyofula bucwani. Neinihatile!” Mulilo waalaba, “Hakuna butata, Shakame mulikani. Nikaeza kamo kupezi.”
Kuniklo iris trovi Fajron kaj diris, “Iru kaj bruligu Hipon, kiam ŝi elvenis de la akvo por manĝi herbon. Ŝi paŝis sur min!” Fajro respondis, “Neniu problemo, Kuniklo, mia amiko. Mi laŭ via demando faros.”
Kasamulaho, Kubu neifula bucwani kwahule ni nuka mi, “Mawee!” Mulilo wa lyakama kutuka hahulu. Malimi a mulilo akala kucisa booya bwa Kubu.
Poste Hipo estis manĝante herbon malproksime de la rivero, kiam, “Vus!” Fajro ekflamiĝis. La flamoj ekbruligis la hararon de Hipo.
Kubu yakala kulila mi yamatela mwa mezi. Booya bwa yona kaufela nebucisizwe ki mulilo. Kubu yaekeza kulila, “Booya bwaka bucisizwe ki mulilo. Booya bwaka kaufela buile. Booya bwaka bobunde!”
Hipo ekploris kaj kuris al la akvo. Ŝia hararo tute forbrulis per la fajro. Hipo senĉese kriis, “Mia hararo forbrulis en la fajro! Mia hararo estas forbrulinta! Mia bela hararo!”
Shakame neitabile kuli booya bwa Kubu nebucile. Mi ni kacenule, kakusaba mulilo, Kubu aiyangi kwahule ni mezi.
Kuniklo ĝojis ke la hararo de Hipo estis forbrulinta. Kaj ĝis nun, pro timo de fajro, la hipopotamoj neniam iras malproksime de la akvo.